Logo
18. oktoober 2017
41 (1072)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Veteranipäeva tähistatakse suure vabaõhukontserdiga

  2017-04-21 20:18:43
Tegelik Jüriöö ülestõusu eesmärk oli vabaneda sakslaste Liiwi ordu ja taanlaste võimu alt ja liituda Põhjalaga.
Ülestõusu juhid kartsid, et eestlaste väest ei pruugi esimesest šokist üle saanud sakslaste ja taanlaste ühisjõudude vastu piisata. Seetõttu saatsid nad saadikud Rootsi võimu all olevasse Soome Turu ja Viiburi foogtide juurde teadaandega, et kõik sakslased Harjumaal on ära tapetud. Lisaks andsid nad foogtidele teada, et eestlased on Tallinna ümber piiranud, kuid nad on nõus linna Rootsi kuningale üle andma, kui viimane sõjalist abi saadab. Seda kuuldes lubasid foogtid väe koguda ja sellega Eestisse purjetada.
Rootslased-soomlased jäid aga hiljaks...

1943. aastal tähistasid eestlased Jüriöö ülestõusu 600-ndat aastapäeva väga erinevalt.
Eesti Direktoraadis tähistati seda prof Jüri Uluotsa eestvedamisel kui võitlust Vene vallutajate vastu. Toodi näitena ära 40 juhtumit, mil Vene poolt eestlaste alasid rünnati.
Eesti Laskurkorpus tähistas Jüriöö ülestõusu aastapäeva aga lähtuvalt sakslaste permanentsest "Drang nach Ostenist" ja sellele vastuhakust.

  2017-04-21 22:02:03
23. aprill - veteranipäev

Veteranipäeval väärtustatakse veterane ja nende perekondi. Heisates lipu, anname veteranidele kinnituse, et hindame kõrgelt nende panust Eesti iseseisvuse tagamisel.

Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.
https://riigikantselei.ee/et/lipupaevad

maali maalt  2017-04-21 23:24:54
Jüriöö ülestõusu raames taheti ühineda Venemaaga. Lugesin just ühte artiklit kui sõbrannal Novgorodis külas käisin ja seal viidati originaaltekstile, kus eestlased juba 12 sajandi keskel tahtsid selle vürstiriigi alluvuse saada. Eks sama põhjus oli ka Jüriöö ajal, oli ju siis juba teada et rikkus ja raha tuleb idast.

huvitav küll  2017-04-22 11:00:21
14. mail 1343 toimus Lasnamäel Sõjamäe lahing, kus erinevatel hinnangutel kaotas Liivi ordu ja eestlaste maleva vahelises heitluses elu umbes 3000 eestlast. Lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks, mis praegu on linnaosa üks asumeid.

Huvitav, kas 14. mail Eesti peab meeles seda vabadusvõitluse lahingut, või on tähtsam Eesti Vabariiki kaitsta Afganistani, Iraagi, Liibanoni, Kosovo jm pinnal?

https://et.wikipedia.org/wiki/Jüriöö_ülestõus

  2017-04-22 11:10:41
23. aprill kui veteranipäev on Eestis lipupäev

Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Lipud heisatakse hiljemalt kell 8:00 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui 22:00.
Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Ka korteriühistud, firmad jt eraõiguslikud juriidilised isikud, samuti eraisikud.
Eraisikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ei pea lippu ilmtingimata päikesetõusul heiskama, vaid võivad seda teha ka ajaliselt esimesel võimalusel. Kui lippu ei langetata või kui lipp on juba lipupäevale eelneval õhtul heisatud (alaline heiskamine), tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Eraisikutel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel on lipu heiskamine kohustuslik vaid kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval (24.02.), võidupühal - jaanipäeval (23.06. – 24-06.) ja taasiseseisvumispäeval (20.08.).

P.S.
Kõigil on õigus heisata Eesti lippu alaliselt, järgides põhimõtet, et pimedal ajal heisatud lipp peab olema valgustatud. Näiteks nii Eesti lipp kui ka firmalipp võivad olla heisatud ka 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb pimedal ajal valgustada, firmalipule nõue ei laiene. Vaid võidupühal – jaanipäeval ei pea ööseks välja jäetud Eesti lippu valgustama.
Eesti lipu võib heisata ka isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel. Siis heisatakse lipp pidustuste alguses, mitte päikesetõusul nagu lipupäevadel.

Ka kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt. Nendeks kohtadeks võivad olla omavalitsustele kuuluvad sotsiaal – ja munitsipaalmajad, lasteaiad, kultuuriasutused, lipo, turud, ajaloolised ehitised, mälestusmärgid, lipuväljakud.
Näiteks ajalooline Nõmme turg ja Nikolai von Glehni ausamba juurde rajatud Nõmme lipuväljak moodustavad omaette terviku, kus tähtpäevadel saab läbi viia tseremooniaid. Omavalitsuse otsusel lehvib Eesti lipp ka Rakvere ordulinnusel ja Narvas Hermanni linnusel. Kui Eesti lipp ei ole pimedal ajal valgustatud, siis tuleb see igal õhtul langetada ja hommikul uuesti heisata.

Kalluta aga  2017-04-22 11:13:08
huvitav küll 2017-04-22 11:00:21

Kusjuures see mägi kandis veel 20. saj. alguse linnakaartidel nime "Seamägi" sest seal karjatati sigu. Tundub, et nimetus Sõjamägi on antud mäele mingisugustel rahvusromantilistel kaalutlustel EW ajal.

Kalluta aga  2017-04-22 11:17:06
Ja ka saksakeelne nimetus oli Schweinsberg, seega ei saanud see algne "Sea" olla ka kuidagi moondunud sõnast "sõda".

  2017-04-22 12:26:31
https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jam%C3%A4e_lahing
Sõjamäe lahing oli Jüriöö ülestõusu lahing 14. mail 1343 Tallinna lähedal.
Liivi orduväe ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks.
Tänapäeval on selles kohas Tallinna Lasnamäe linnaosa Sõjamäe asum, lahingupaika tähistab Jüriöö ülestõusu mälestusmärk Jüriöö pargis.
Pärast ülestõusnud maarahva saadikute ehk eestlaste kuningate mõrvamist Paides asus suur orduvägi Burchard von Dreilebeni juhtimisel Tallinna poole teele. Eestlased saatsid neile vastu väesalgad tõkestuslahingute pidamiseks, mis toimusid 11. mail Kämbla küla juures ning siis Kanaveres.
Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks, mis praegu on asum Tallinna Lasnamäe linnaosas.

https://et.wikipedia.org/wiki/Lasnam%C3%A4e
Lasnamäe piirkond kandis 14. sajandil nimesid Lakederberge (1370), Lakederberg (1371) või Lakeden berghe (1372), eestistatult Lageda mägi.
Arvatakse, et muinasajal kuulus suur osa praegusest Lasnamäest ümberkaudsete külade kogukonnale. Taani kuningas Valdemar II võõrandas need maad sunniviisiliselt Tallinna linnale. Sunniviisiline võõrandamine riivas paljude ümberkaudsete talupoegade ja maaomanike huve, kes ei tunnistanud uusi piire. Tekkisid sagedased konfliktid.
Ka Jüriöö ülestõus 1343. aastal sai alguse Lasnamäel süüdatud lõkkest. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad tänapäeval erinevad mälestusteenistused ja truudustõotuste tseremooniad.

käskjalg  2017-04-22 12:28:27
http://www.jyrioopark.ee/index.php?id=10543
Mäss algas Harjus 1343. aasta jüriööl, levides kiirelt. Eestlased toimetasid kiirelt, võrdlemisi hästi korraldatuna. Esimesena rünnati Padise kloostrit. Edasi suundus 10’000-14’000 meheline eesti vabadusvägi Revali suunas. Diplomaatilised käskjalad saadeti liitlaste juurde Pihkva ja Leetu ning mujale sündmuste õigeks valgustamiseks. Erilised kiirkäskjalad saadeti Soome Turu ja Viiburi vogtide juurde, et kiirustada abivägede tulekut. Rootslastega oli toetamise kokkulepe saavutatud juba varem.

Edasine eesti vabadusliikumise tegevuskava nägi ette kahe koondumispunkti moodustamist. Esimene ja peamine koondumispunkt oli Revali all, kuhu pidid liituma Soome-Rootsi abijõud Viiburist ja Turust. Teine mässu vägede koondumispunkt oli Haapsalu, see oli hästi avatud Rootsi abivägedele ning kontakti loomiseks saarlastega. Lõuna-Eestis oli koondumispunktiks Otepää, kuhu oodati ka abijõude Pihkvast.

maali maalt  2017-04-22 13:30:34
maali maalt 23:24:54 on liba. Kui tahate hirmsasti libada, siis sel ajal ma juba magan. No, kas sa näed ikka tulen teile öösel meelde. Aga äkki olete kuutõbine? Need ei pidanud üldse mäletama, mida nad öösel teevad.

  2017-04-23 11:26:51
http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/tana-on-juripaev-touse-vara-ara-kulla-mine-ning-noiu-endale-tervist-ja-ilu?id=77956536

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev oli maarahva jaoks oluline karjalaske- ja põllunduspüha ning päev huntide tõrjumiseks. Samuti sooritati maagilisi toiminguid nii hea õnne, tervise kui ilu nõidumisks.

  2017-04-23 11:45:13
https://www.skaut.ee/uritused/laagrid/juripaev-2017

Aga mina?  2017-04-24 10:06:37
NA ajateenijana tegin veriseid tegusid Afganistaanis.kui ENSV kohalike kommunistide poolt justkui vabaks lauldi,olin NA reservvanemletnat,pakuti isegi et annavad taasiseseisvunu riigi resarvohvitseri auastme,mis siiski ära jäi,,,kas võin kah peole tulla?

  2017-04-24 20:43:16
Eestlased kaitsesid Afganistanis nii Eesti NSV-d kui ka Eesti Vabariiki. Vastaseks oli mõlemal korral CIA poolt loodud Taliban.

elmar  2017-04-27 09:50:39
Mis kuradi missioonid Afganistanis Iraagis ! Eestlased on ameeriklastest terroristide peput limpsides ja nende selja taha peites nii ülbeks läinud , et lubavad endale sekkuda teiste riikide siseasjadesse , selleks mingit õigust omamata.Samas sõimatakse Suurt Venemaad agressoriks.Nii et ärge mölisege argpüksid ja idioodid.

Nimi 
E-mail