Logo
21. veebruar 2018
7 (1088)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Tšehhi venemeelsest presidendist ja muust

TOOMAS ALATALU,      14. veebruar 2018

Jaanuari lõpul toimunud presidendivalimised Tšehhis lõppesid paraja üllatusega. Miloš Zeman oli mitu kuud lüüasaaja rollis, ent teises hääletusvoorus tuli kindel võit rekordiliselt suure valijatearvu juures (66,6%; esimeses voorus 62%). Ehk siis tuldi ka teda toetama.

 

1968. aasta „Praha kevade“ ajal komparteiga liitunud ja kaks aastat hiljem sellest parteist välja heidetud Zeman esindab seejuures ühte kahest traditsioonilisest võimuparteist. Ent kuna sotsiaaldemokraatlik partei teda enam ametlikult ei toetanud, osutus „kuningategijaks“ kohalik Donald Trump ehk 2011. aastal loodud Rahulolematute Kodanike Liidu (ANO) juht oligarh Andrej Babiš. See tüüpiline traditsioonilist võimueliiti eitav ja tõrjuv jõud võitis oktoobris parlamendivalimised (78 kohta 200-st), ent vanad parteid pole teda siiani võimu juurde lasknud ja Babiš põrus enne presidendivalimiste teist vooru korraldatud usaldushääletusel. Zeman teatas koheselt tema toetamisest, ja ilmselt just see kahe-mehe-liit otsustaski presidendivalimiste tulemuse.

Hetke põletavaim küsimus on aga niisugune: kas Tšehhi uueks valitsusjuhiks saabki kohalik Trump!? Ehk siis – kas juba kümnetes riikides läbi löönud vana eliidi kõrvalelükkamine jõuab ka Eesti geopoliitilisse mänguruumi? Teadupoolest kuuluvad viimasesse Põhjamaad, Baltimaad ja nn. Visegradi riigid (V4) ehk Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari. Ajaloost sedagi, et Visegradi riikide grupp tekkis 15. veebruaril 1991 ehk otsese reageeringuna Moskva vägivallale Leedus ja Lätis. Seda kinnitavad ka toonase tippkohtumise dokumendid – tegu on esimese riikide grupiga, mis loodi meie regiooni naabruses ja otseselt Balti riikide iseseisvuse toetamiseks.

 

Tšehhi kohalik Trump

Seda rabavamalt mõjus 29. jaanuari Postimehes ilmunud Tšehhi valimistulemustele pühendatud artikkel, mille pealkirjaks üle kahe lehekülje oli „Tšehhi venemeelne president jätkab võimul“. Artikli sabast võis aru saada, et see oli kokku pandud AFP, AP ja BNS-i uudistest. Tõeliselt rabav sõnum, sest tuleb ju arvata, et Zemani presidendiks valinud 2,85 miljonit tšehhi on samuti n.ö. venemeelsed!? Ja 2,7 miljonit tšehhi, kes toetasid tema vastaskandidaati Jiri Drahosit, on riigi (ainsad) euroopameelsed?

Nagu öeldud, saab tõeliseks Tšehhi uudiseks hoopis kohaliku Trumpi saatus – tasub meenutada, et nii AFP kui ka AP kuuluvad Trumpi vihaste vastaste leeri ja USA-s käis eelmise nädala lõpuni kampaania, mis Trumpi seostas Venemaaga.

Selles ühesuunalises ajupesus on nüüd paus ja segadus, sest presidendi korraldusel avaldati memo, mis paljastas FBI ja kohtuministeeriumi Trumpi-vastased manipulatsioonid. Uue seisu kujunemisest USA ladviku sissisõjas annavad märku kiirelt muutuma hakanud pealkirjad meedias. Sestap jääb mulje, et Tšehhi presidendi rõhutatult venemeelseks kuulutamine oli seotud mainitud Trumpi-vastase seltskonnaga, kes on oma suunatud materjalidega muud maailma juba rohkem kui aasta terroriseerinud. Miks Postimees nende pakutud sildistamiskampaaniaga kaasa läks, on arusaamatu.

 

Demokraatlik maailm elab praegu üle poliitilise kultuuri murrangut ja väärtuste ümberhindamist. Nende protsesside kaelasadamist ei suudetud ette näha ja toimuva tegeliku olemuse mõistmisega on tegu neil, kel pole piisavaid või on vaid ühekülgseid teadmisi ajaloos, geopoliitikas, politoloogias jne. Sestap pole ime, et peaaegu kogu toimuva selgitamine on massiliselt asendunud hullupöörase sildistamisega – seda oskavad ju kõik! Olukorra paradoks on selles, et märgi saavad külge mitte ainult vastasleeris olejad, vaid ka kodused konkurendid, ja seda kohe sundkorras – nagu nõukogude propaganda suurpäevadel, peab ka nüüd iga sõnum sisaldama  koha kättenäitamist ühele-kahele vaenlasele väljas ja kodus (nendeks on Eestis Keskerakond ja EKRE).

Me moodustame osa demokraatlikust maailmast ja samas on just selle keskusest – Brüsselist – viimastel aastatel mitut Ida-Euroopa liikmesriiki pidevalt sildistatud, mis ilmselgelt ei ole õiglane ja tulutoov meede tekkinud ebakõla(de) ületamiseks. Tegelikult on see enam kui ohtlik võte praeguses teravnenud rahvusvahelises olukorras, kus tuleb püsida kord võetud poolel ja igal juhul vältida võitluskaaslaste kergekäelist sidumist vastaspoolega. Muretseda tuleb mitte eriarvamuste pärast, vaid selle üle, kas ikka on endale selgeks tehtud, miks ühel või teisel valitsusel on ühes või teises küsimuses teistest erinev seisukoht.

 

Uus vaatenurk

Arusaadavalt ei suuda üks artikkel kummutada juba ladestunud, vaat’ et müüdiks muutunud arusaamu, ent optimistina pakun siinkohal lisa teistsuguse vaate- ja hindamisnurga ülesehitamiseks Tšehhi valimistulemuse mõistmiseks.

Mõistagi tasub lähtuda 1968. aasta sündmustest Tšehhoslovakkias, mis sünnitasid kõikjal lootusi. Sestap loodeti ka Lääne abile, ent kui Nõukogude tankid sisse veeresid, oldi sama reedetud nagu 30 aastat varemgi. Uudseks aga osutus see, et tuli pealt vaadata, kuidas samal 1968. aastal jõudis Austriasse NSV Liidust tulev gaas, mille torustik rajati Lääne abiga ja mille ehitamine Itaaliani jätkus ka pärast tankide tulekut. Kahepoolne külm dušš, mis tuletab end meelde praegugi, sest alles mõne nädala eest nõustus Berliin – Ukrainat jätkuvalt unustades! – Nord Stream 2 ehitusega, mille vastu protestivad Balti riigid ja Poola.

Visegradi riigid on ammu protestijalal Brüsseliga ja lähtuvad sellest, et kui suurriigid peavad õigeks pidada üle teiste EL-i liikmesmaade peade erisuhteid Venemaaga, siis on neil selleks õigus. V4 juhid on end vastandanud Brüsselile ka migrantide massilise kohalekutsumise poliitikas, ja seegi hoiak leidis toetust valijatelt.

Põhimõtteliselt tuleb seda, et poolakad, tšehhid, slovakid ja ungarlased püüavad ka iseseisvalt Moskvaga teatud suhteid edendada, võtta kui nende endi ajaloo käigus (1956 rünnati tankidega ka Ungarit) välja teenitud õigust ise teatud asju oma geopoliitilises ruumis otsustada. Selge see, et teisi kamandama harjunud Berliinile ja Pariisile see ei meeldi, ent – andku siis ise eeskuju, kärpides oma priviligeeritud suhteid Moskvaga.

Ja tagagu see, et säärased ajaloo kulgu moonutavad otsused nagu ühe miljoni muulase kohalekutsumine, oleks ikka liikmesmaade kollektiivne otsus, mitte ühe poliitiku soolo!

 

Esimeses järjekorras tuleks aga Euroopa Liidu poliitkultuurist välja arvata keskusest suunatud poliitiliselt kallutatud, teadmistepuudust ja harimatust õhkuv riikide ja isikute sildistamine. Euroopa peaks suutma asju selgitada.

 

TOOMAS ALATALU

 

[fotoallkiri]

TŠEHHI TRUMP: Tšehhi presidendi Miloš Zemani rõhutatult venemeelseks kuulutamine oli seotud Trumpi-vastase seltskonnaga, kes on oma suunatud materjalidega muud maailma juba rohkem kui aasta terroriseerinud.



Viimati muudetud: 14.02.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail