Logo
21. veebruar 2018
7 (1088)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Minevikumeenutusi

ELMAR HOLLMANN,      17. jaanuar 2018

Kirjade järgi olen sündinud 1923. aastal. Viis aastat noorem Eesti Vabariigist, mille sünnile andis panuse ka minu onu, võttes osa Vabadussõjast. Kodukülla saabus elusana, kuid kahjuks ühe jalaga. Talle määrati eluaegne invaliidsuspension, mis võimaldas normaalse elamise. Ilmselt andsidki onu pajatused tõuke, et poliitiline situatsioon ühes või teises riigis köitis mind varasest noorusest alates.

 

Olin 12-aastane, kui Itaalia tungis kallale Abessiiniale (praegune Etioopia). Jõud olid ebavõrdsed, ja 1936. a. Abessiinia alistus.

Samal aastal algas Hispaanias kodusõda, mis kestis ligemale 3 aastat ja oli tolleaegse ajaloo üks verisemaid; langenuid arvestati ca 1,2 miljonit.

1939. a. augustis sõlmiti Moskvas Nõukogude Liidu – Saksamaa mittekallaletungileping (Molotovi–Ribbentropi pakt). Sellega anti Kremlile vabad käed oma lähinaabrite anastamiseks. Rahulikule elule saabus lõpp, kui 1941. a. 22. juuni varahommikul Saksa väed ületasid NSV Liidu riigipiiri. Algas venelaste Suur Isamaasõda, mis 1945. a. lõppeski Vene vägede võiduga.

Eesti Vabariigist sai Nõukogude rahvaste vennalikus peres ENSV. Kolhooside algaastail töötasin mõnda aega Hiiumaal Käina valla kolhooside instruktor-raamatupidajana. Ligi 20 aastat olin Kassari kolhoosi pearaamatupidaja. See oli üks rajooni jõukamaid majandeid. 1969. a. siirdusin tööle Hiiumaa Teedejaoskonda insener-ökonomisti tööpostile, kus olin 24 aastat, kuni pensionile jäämiseni.

Eesti taasiseseisvumisest meenub Mart Laari luuaga ärplemine – plats puhtaks! Nii see algas: sovhoosid ja kolhoosid kuulusid likvideerimisele; erastamise sildi all ärastati, varastati ning kanti riigi ja rahva vara laiali. Isegi pangad ei jäänud puutumata; teada on laarlaste rublatehing ja Siim Kallase 10 miljoni dollari afäär.

Jõukate suurmajandite lammutamine oli lauslollus ja ääretult mõtlematu tegu. Algas Eesti põllumajanduse taandareng. Töö kaotanud maarahvas siirdus tööotsinguil linnadesse või pages hoopis võõrsile.

Reformistide võimuajal jätkus maaelu väljasuretamine. Lagunenud hooned, võsastunud kõlvikud, külad, kus ei ela ühtki alalist elanikku. Ansipi utoopia viia riik Euroopa Liidu viie jõukama sekka lõppes sellega, et Eesti riik langes hoopis kolme vaesema rüppe.

Selline oligi pärand, mille sai 2016. aastal võimule tulnud Jüri Ratase valitsus.

Endise maamehena on maaelu mulle südamelähedane. Tahaks loota, et maaelu ei hääbu lõplikult. Valitsuse prioriteet peaks olema kohalike omavalitsuste tõhus toetamine maaelu edasiarendamisel.[T1] 

ELMAR HOLLMANN, Kärdla, Hiiumaa

 

[Toimetuselt: Kesknädala kaastööregister näitab, et Elmar Hollmann on kirjade leheküljel seni sõna võtnud 99 korral. Seega ilmub nüüd temalt 100. lugejakiri. Palju tänu Kesknädala püüdlustele teoka kaasaelamise eest ja jõudu edaspidiseks!

 


 [T1]



Viimati muudetud: 17.01.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail