Logo
25. aprill 2018
16 (1097)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Jüri Ratas: Maksureformist võidab üle 80% Eesti elanikest

12. jaanuar 2018

Tänavu rakendus Eesti selle sajandi olulisim maksureform, mis tõstis igakuise maksuvaba tulu 500 euroni. Positiivsete kajastuste kõrval kohtab ootamatult palju kriitikat. Seetõttu alustan taaskord kinnitusega, et üle 80% Eestimaa inimestest saavad tänu maksureformile iga kuu rohkem raha kätte.

Reformiga muudame maksusüsteemi nii, et sissetulekuid koheldakse võrdsemalt ning väga väikest tulu teenivatelt töötajatelt ja pensionäridelt ei võeta enam tulumaksu. Tõsi on, et alates 1200-eurosest sissetulekust hakkab maksuvaba tulu järk-järgult langema ning suure sissetulekuga inimestel (alates 2100 eurost) ei ole enam maksuvabastust. Maksuvaba miinimumi rekordilisest tõusust võidab valdav osa tööinimesi ja pensionäre. Näiteks alampalka teenivad inimesed saavad aastas tänu miinimumpalga tõusule ja maksureformile ligi 1 000 eurot juurde. Kokku võidavad tänu maksureformile igal palgapäeval 64 eurot sajad tuhanded inimesed, kes lisaraha enim vajavad. Tänasest kuni 36 eurot enam tulumaksu hakkab tasuma 20% töötajatest, kelle keskmine kuupalk ületab 2018. aastal 1776 euro piiri.

Rahandusministeeriumi arvutuste järgi tõuseb sel aastal töötajate keskmine netopalk tänu üldisele palgakasvule ja maksuvaba tulu reformile tervelt 12%. See on selgelt viimase kümne aasta kõrgeim palgatõus. Samamoodi võidab meie otsusest valdav osa eakaid. Riigiasutuste arvutuste ja prognooside kohaselt tõuseb või jääb samaks enam kui 90% pensionäride sissetulek. Alla 10% pensionäridest, kelle sissetulek on üle 1350 euro hakkab panustama senisest 0,2 senti kuni 83,2 eurot enam. Seejuures maksimaalses summas ehk 83,2 eurot ainult kõrge, vähemalt 2100-eurose sissetuleku juures, mida saab alla 2% kõigist pensionäridest. Näiteks 1500-eurose sissetulekuga pensionär maksab igakuiselt 17 eurot rohkem tulumaksu kui eelmisel aastal. Siinkohal on oluline märkida, et töötavad pensionärid ei maksa ka uue süsteemi järgi rohkem tulumaksu kui sama sissetulekuga töötajad.

Nii maksimaalse võidu kui ka täiendava maksupanuse suuruste erinevus tuleneb asjaolust, et üldise maksuvaba tulu tõusuga 500 euroni kadus varasem 236-eurone eraldi maksuvabastus pensionidele. Seega maksustatakse sissetulekuid varasemast ühetaolisemalt. Paljude töötavate pensionäride netopension vähenes just seetõttu, et nad esitasid maksuvaba tulu taotluse tööandjale, mitte sotsiaalkindlustusametile või jätsid selle kõrge sissetuleku tõttu üldse esitamata. Nende kogusissetuleku reaalne muutus selgub alles veebruaris, mil on teada, kui palju tõstis maksureform inimeste kättesaadavat palka. Küll aga on tervikpilt juba selgunud mittetöötavate pensionäride osas. Nende seas võitis 69% ning netopension jäi samaks 30%. Seega on maksureformil positiivne või neutraalne mõju 99% mittetöötavatest pensionäridest. Tegemist on vaieldamatult ühe enim riigi toetust vajava ühiskonnagrupiga. Kusjuures tulevaste pensionitõusudega kasvab igal aastal ka maksureformist kasusaajate hulk.

Lisaks maksureformile toetavad eakaid inimesi mitmed teised otsused. Üksi elavatele pensionäridele lisandub aastas 115-eurone toetus. Samuti kasvas käesolevast aastast paljude eakate vanaduspension tänu täiendavale pensionilisale laste kasvatamise eest. Täpsemalt lisandub iga lapse eest 5,77 eurot kuus. Alates 1. aprillist tõuseb läbi indekseerimise keskmine pension prognooside kohaselt veel 6,3%. Samamoodi on oluline arstiabi kättesaadavust parandav tervishoiureform ning kõrgema ravivajadusega inimestele ravimitele tehtud kulutuste senisest märksa suuremal määral hüvitamine. Loomulikult tekitab iga reform ka rahulolematust ning küsimusi. Näiteks on palju räägitud, et muutsime maksusüsteemi senisest keerulisemaks. Minu arvates on vaja maksudebatti hinnata laiemal skaalal, mõistes lihtsuse kõrval ka maksupoliitika õigluse ja sotsiaalsete eesmärkide olulisust. Seadsime valitsusena eesmärgiks suurendada ühiskonnas võrdsust ning oleme astunud selleks mitmeid olulisi samme.

Isegi kui kriitikutel on õigus ning me kaotame maksusüsteemi lihtsuses, siis inimeste rahaline võit kaalub selle kordades üles. Maksureformi näol on tegemist põhimõttelise maailmavaatelise otsusega, et vähendada aastatega liigsuureks kasvanud sissetulekute ebavõrdsust. Võrdsem ühiskond on sidusam ja õnnelikum ning sellise ühiskonna majandus kasvab kiiremini. Tänan siin kindlasti kõiki, kes on nõus võrdsema Eesti ühiskonna heaks senisest veidi enam panustama. Sellest võidame pikemas plaanis me kõik.

Jüri Ratas



Viimati muudetud: 12.01.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail