Logo
06. detsember 2017
48 (1079)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Riigieelarve liigub vastuvõtmise suunas

AIVAR JARNE,      22. november 2017

Vaatamata opositsiooni vastuseisule lõpetas Riigikogu eelmisel nädalal 2018. aasta riigieelarve teise lugemise ja saatis selle kolmandale lugemisele. Muudatusi eelarveprojekti on võimalik veel teha 29. novembrini. Riigieelarve on kavas vastu võtta detsembris.

 

Opositsioonilised Riigikogu liikmed ja fraktsioonid esitasid enne teist lugemist eelarve eelnõule 50 muudatusettepanekut. Mitmed muudatusettepanekud puudutasid struktuurse eelarvepositsiooni tasakaalustamist, vähendades põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade tööjõu- ja majandamiskulusid ning Rail Balticu, EAS-i jt kulusid.

Üheks näiteks oli EKRE, kes tegi ettepaneku teatrilt NO99 ära võtta 245 000 eurot riigi toetust. "Antud eelarverealt toetatakse ka Teater NO99 SA, mis tegeleb kultuuritootmise asemel vasakradikaalse propagandaga, mille vajalikkus ja esteetiline tase on Eesti maksumaksjale raskesti põhjendatav," selgitas EKRE teatrilt raha äravõtmise põhjust. Rahanduskomisjon jättis selle ja muud säärased muudatusettepanekud arvestamata.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul ei leidnud need ettepanekud pärast läbivaatamist komisjoni toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist.

 

Eelnõu menetlemise käigus kuulas rahanduskomisjon ära kõik valdkonnaministrid, et saada detailne ülevaade valitsemisalade eelarvetest. Rahanduskomisjon koostas 20 muudatusettepanekut, mille sisuks on valitsemisalade vahelised ja sisesed tehnilised muudatused ning tekstiparagrahvide täpsustamine. Komisjoni poolt tehtud muudatused koostati ministeeriumidest saadud täiendava informatsiooni alusel.

 abaerakonna, Reformierakonna ja EKRE fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mis oleks seadnud ohtu eelarve tähtaegse vastuvõtmise. Hääletusel pooldas seda aga vaid 34 ning vastu oli 54 saadikut. Mistõttu parlament saab eelarve menetlemisega minna edasi kava kohaselt.

 

Alkoholiaktsiis tõuseb

Eelarve teise lugemise päeval oli opositsiooni üheks suuremaks mureks, et kuidas saaks ära jätta eelarvesse planeeritud alkoholiaktsiisi tõusust planeeritav tulu. Tuleva aasta riigieelarve eelnõus on alkoholiaktsiisi laekumiseks kavandatud 341,2 miljonit eurot, selles summas sisaldub ka kavandatava aktsiisitõusu mõju. 1. veebruarist peaksid tõusma kõigi alkoholiliikide aktsiisimäärad.

 Reformierakondlane Aivar Sõerd päris peaminister Jüri Rataselt kolmapäeval valitsuse infotunnis: kas alkoholiaktsiisi tõusu saab ära jätta? Peaminister andis teada, et valitsusel pole kavas teha uusi muudatusi alkoholiaktsiisi ja riigieelarve osas. Ratas selgitas, et valitsus teeb selliseid eelarvepoliitilisi ja maksupoliitilisi muudatusi põhimõtteliselt kahel korral: kui arutatakse riigi eelarvestrateegiat ning riigieelarvet. „Tegemist on väga hea eelarvega, mis on kindlasti kaasav eelarve, mis arvestab seda, et Eesti majandust tuleb taaskäivitada, Eesti majandusele tuleb hoogu anda. Tegemist on eelarvega, mis märkab kindlasti meie inimesi, et võimalikult palju sellest majanduskasvust jõuaks meie inimesteni,“ märkis ta.

 

Heaolu eelarve

2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu eesmärk on eelarvest rahastatavate tegevustega toetada riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Tuleva aasta eelarve arvestab 3,3-protsendise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25-protsendise miinusega. Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ning tulude maht 10,29 miljardit eurot.

 

AIVAR JARNE,

Kesknädal

 



Viimati muudetud: 22.11.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail