Logo
18. oktoober 2017
41 (1072)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Üksinda elavate eakate olukord paraneb

ANDREI NOVIKOV,      11. oktoober 2017

Alates 2017. aasta sügisest mõnevõrra paraneb üksinda elavate pensionäride olukord – kehtima hakkab üksielava pensionäri ühekordne toetus. Eesmärk on suurendada pensionäri sissetulekut tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesusriski vähendamiseks.

 

Uuringute kohaselt on vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus, võrreldes teiste elanikega, suhteliselt suur ning üksielavate vanaduspensioniealiste olukord teistega võrreldes oluliselt halvem. Toetuse aastane suurus on 2017. aastal 115 eurot, ning see maksti välja oktoobrikuu alguses, n-ö enne kütteperioodi algust. Jõustunud seadusemuudatus puudutab ligi 84 000 pensionäri.

 

Olulised aspektid toetuse saamisel

Oluline on silmas pidada, et toetus laieneb vaid rahvastikuregistri andmete järgi üksinda elavatele pensionäridele. S.t kui rahvastikuregistri andmetel omab ajavahemikul 1. aprill – 30. september samas elukohas sissekirjutust ka teine isik, siis tähendab see, et pensionär ei ela üksi, ning seega temal puudub õigus sellele toetusele.

Täiendavat toetust ei pea ise taotlema, vaid see määratakse üldjuhul automaatselt (erandid puudutavad välismaalt pensioni saavaid isikuid, hooldekodus olevaid pensionäre, eestkostjaid, eestkostetavaid, pensionäri enda alaealisi lapsi või alla 21-aastaseid õppureid).

Toetuse määramisel ei oma tähtsust, kas ollakse abielus või mitte; oluline on vaid registreeritud elukoha puudumine samal aadressil.

Toetuse õigust omava inimese vanaduspension peab jääma  alla keskmise vanaduspensioni 1,2-kordset suurust ehk alla 470 euro.

 

Muud sageli kerkivad küsimused

Toetuse määramisel ei arvestata, kas inimene saab ka muid toetusi või mitte. Samuti ei oma toetuse saamise seisukohalt tähtsust, kas pensionär käib tööl või mitte. Üksielava pensionäri toetus ei ole kuidagi seotud vanaduspensioni iga-aastase tõusuga – kindlasti jääb jõusse iga-aastane pensionitõus. 2018. aastal tõuseb keskmine pension 416 eurolt 442 eurole ehk 6,3 protsenti.  Tallinna linna eelarvest makstav iga-aastane n-ö sünnipäevatoetus (mis on sel aastal 76,7 eurot ja alates järgmise aasta 24. veebruarist eeldatavasti 100 eurot) jääb samuti alles, sest see ei ole kuidagi seotud üksielava pensionäri toetusega.

 

Tulevikuarengud pensionides

Uue valitsuse plaanides on astuda samme pensionide võrdsuse suurendamiseks. Selles osas planeeritakse edaspidi pensionide indekseerimisel tõsta kiiremas tempos just pensioni baasosa. Samuti planeeritakse alates 2018. aastast muutusi pensionide tulumaksuga maksustamisel, kus tulumaksuvaba pensioni suurus tõstetakse 500 euroni.

 

ANDREI NOVIKOV,

Riigikogu liige

 



Viimati muudetud: 11.10.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail