Logo
18. oktoober 2017
41 (1072)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kelle otsused oleksid Lõuna-Eesti ettevõtlust hävitanud?

ANNELI OTT,      04. oktoober 2017

Eelmisel nädalal esitas valitsus Riigikogule 2018. aasta eelarve. Tegemist on esimese eelarvega, mille on täielikult kokku pannud Keskerakonna juhitud valitsus. Kõige olulisem on kindlasti tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni, mis jätab kuni 1200 eurot teenivale inimesele 64 eurot kuus enam kätte. Olgu siinkohal öeldud, et keskmine brutopalk oli Võrumaal eelmisel aastal 907 eurot. Seda on ligi 300 eurot vähem kui riigis keskmine. Paraku on Võrumaal ka üks aeglasemaid brutopalga aastakasve.

 

Seega kujuneb paljude jaoks järgmisel aastal 13. kuupalk. 768 eurot aastas on väga märkimisväärne abi ning kahtlemata ergutab lisaraha ka sisetarbimist. Meie valitsuse põhimõte ongi kaasav majanduskasv ehk iga inimene peab kasvuprotsente oma elus ka reaalselt nägema. Kasvu toob muidugi ettevõtlus. Kuna sel nädalal on Võrumaal ettevõtlusnädal, on paslik vaadata, kas Reformierakond oli peaministrierakonnana tõepoolest nii ettevõtjasõbralik ka tegudes, kui ta praegu on sõnades, ning mida teeb praegune valitsus.

 

Ettevõtjate „sõber“ Reformierakond

Kõige enam rõhutakse sellele, et kingime Lätile oma diisli- ja alkoholiraha ära. Kuigi naljaga pooleks võib öelda, et lõunaeestlased ongi suurimad võitjad, sest lisaks palgatõusule on lähedal ka Läti piir, ja piiriülene kaubandus kahtlemata on tegur, millega peab väga tõsiselt arvestama.

Kui Keskerakond peaministrierakonnaks sai, oli Reformierakonna juhitud valitsuse kokku pandud riigieelarve juba kolmandal lugemisel. Diislikütuse aktsiis pidi nende plaani järgi tõusma nii 2017. kui ka 2018. aastal. Jüri Ratase valitsus jättis diislikütuse tõusu 2018. aastaks ära. Olerexi juhatuse liige Alan Vaht kiitis toona valitsuse otsust ja tõdes, et püüdis ka Reformierakonna juhitavale valitsusele selgeks teha, et diisliaktsiisi tõstmine pole mõistlik, kuna seda kütust tarbivad transpordiettevõtted pikkadeks sõitudeks, ent siis ei võetud teda kuulda.

Ära jäeti veel üks maks, mis oleks Võrumaa ettevõtlust tugevalt pärssinud – Reformierakond kavandas 2017. aastal tõsta majutusettevõtete käibemaksu 9%lt 14%le. Eesti Turismifirmade Liit sõnas, et kõige valusamalt ei taba see Tallinna hotelle, vaid maapiirkondades ja ääremaadel tegutsevaid ettevõtteid, kus turism ongi paljude jaoks ainus tööandja ja elatusallikas. Kannatanud oleksid investeeringud ja muidugi eelkõige just madalama palgaga töötajad.

 

Kuna tõuseb tulumaksuvaba miinimum ja lisaraha saavad nii tervishoid, haridus, põllumajandus kui ka riigikaitse, on mündil ka teine ehk maksupool. Kauaräägitud automaks ja magusamaks jäid ära ning 2018. aasta eelarves ei kajastu. Küll aga leiab valitsus, et maksustada tuleb eelkõige tervistkahjustavat käitumist. Kuigi see meile ei pruugi meeldida, on tarbimismaksu puhul meil siiski vabadus otsustada – kas ja kui palju raha kulutada.

Kuigi vana tõde ütleb, et õlle hinda tõstev valitsus kaua ei püsi, moodustab aktsiis 0,5-liitrisest Premiumist 37 senti. Ülejäänu on toote omahind ja hinnalisa, mille kohta Alko1000 Läti haru juhataja Einar Visnapuu on öelnud, et just see on peamine probleem. Küll aga olen veendumusel, et meie väikepoode tuleb toetada, ning veelgi enam tuleb mõelda sellele, kuidas seda teha.

 

Ettevõtlust tuleb toetada

Kuigi Reformierakond on püüdnud väita, et maksukoormus teeb meeletu hüppe, jääb see tegelikkuses 34–35% vahele ehk samale tasemele kui eelmise valitsuse aegu ning jääb Euroopa Liidu keskmisest jätkuvalt madalamaks. Hüppeid on maksukoormus teinud hoopis Reformierakonna ajal. 2015. aastal Eesti paistis OECD-riikide võrdluses silma maksukoormuse kasvuga ning AS Liviko juhatuse liige Janek Kalvi kommenteeris: maksukoormuse kasv näitab, et Eesti on kaotamas oma paljukiidetud konkurentsieelist paindliku ja ettevõtjasõbraliku sihtriigina.

Viimastel aastatel on ka Eesti majanduskasv naabrite omale alla jäänud. Aastal 2015 kasvas Eesti majandus vaid 1,1%, olles seega Euroopa Liidu liikmesriikides üks madalamaid kasvutemposid. Majanduse pikaajaliseks stimuleerimiseks kavatseb riik investeerida järgmisel aastal riigieelarve kaudu miljard eurot. Ka valitsusel tuleb pingutada, et majandus jätkaks järgnevatel aastatel sama tempokat arengut ning kasv kujuneks võimalikult pikaajaliseks.

Riik saab majanduse kasvu panustada hästi ja targalt suunatud valitsussektori investeeringute näol, aga ka mitmete muude otsuste kaudu. Näiteks toetab riik ettevõtlust aruandlust hõlbustava ja väikeettevõtlust atraktiivsemaks muutva ettevõtluskonto loomise võimalusega. See tähendab 20-protsendise maksumääraga ettevõtlusvormi väikeettevõtjatele, kelle tulu on kuni 25 000 eurot aastas. Ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtegi aruannet ega kulutama aega raamatupidamisele. Samuti ei pea ettevõtted, mille aastakäive ei ületa 40000 eurot, edaspidi maksma käibemaksu. Seni oli piirmäär 16000 eurot.

Võimaldame ka tööandjal lihtsamalt investeerida töötajate tervisesse. Tööandja tehtud kulutusi töötaja tervise edendamiseks mahus 100 eurot kvartalis ei loeta enam erisoodustuseks; niisamuti pole seda enam töötajate majutus ja transport. Häid otsuseid on veelgi ning eesmärk on lihtne – selle aasta esimeses kvartalis kasvas majandus 4,4% ja teises kvartalis 5,7%.  Kiire majanduskasv peab jätkuma ning jõudma kõigi inimesteni.

 

ANNELI OTT,

Riigikogu liige, Võru

 



Viimati muudetud: 04.10.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail