Logo
18. oktoober 2017
41 (1072)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

2018. aasta eelarve toob võrdsema ühiskonna

AIVAR JARNE,      04. oktoober 2017

Valitsus kiitis 27. septembril heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mis järgib valitsuse pikaajalisi eesmärke edendada majanduskasvu, toetada rahvaarvu kasvu, tugevdada julgeolekut ja suurendada heaolu.

 

Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht tuleval aastal 10,58 miljardit eurot ning tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud ja investeeringud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti ning tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb kuni 64 eurot kuus rohkem raha kätte. Madalama palgaga töötajate netopalk tõuseb kuni 15 protsenti.

Majanduse kestlikku kasvuvõimet toetavad taristuinvesteeringud. Valitsus kavatseb investeerida 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning Eesti elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, sellest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.

Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjail, vanglateenistujail ja tolliametnikel, samuti sotsiaalhoolekande töötajail.

 

Tugevam ühiskond

Peaminister Jüri Ratas ütles eelmisel nädalal Riigikogule eelarvet üle andes, et valitsuse eelarvepoliitika on tugev ja vastutustundlik, valitsussektori võlakoormus langeb, maksukoormus ei suurene ning valitsussektori eelarvepositsioon on praeguse prognoosi järgi tasakaalulähedane. Ratase sõnul on riigieelarve Eesti elu parandamise üks olulisemaid instrumente. "Seetõttu oleme teinud oma poliitikavalikutes eelmise valitsusega võrreldes mitmeid põhimõttelisi kursimuutusi. Meie soov on vähendada ebavõrdsust ja liikuda senisest tasakaalustatuma ühiskonna poole. Selle saavutamisele on suunatud nii maksuvaba tulu reform ja tervishoiureform kui ka kohalike omavalitsuste tulubaasi tõus, samuti mitmed olulised ja liiga kaua edasi lükatud investeeringud," sõnas ta.

 Peaministri kinnitusel on valitsus andnud ebavõrdsusega võitlemisele riigieelarves selgete valikutega senisest suurema kaalu. "See ei tähenda kaugeltki senise edu ohverdamist või majandusarengule lõivu maksmist. Täpselt vastupidi – võrdsem ühiskond on ühtsem, ühtsem ühiskond on tugevam ning tugevam ühiskond kasvab kiiremini," ütles Ratas Riigikogu ees.

 

Sotsiaalelu

  Hoolduskoormuse vähendamisse panustab riik täiendavalt tuleval aastal 4 miljonit eurot ning aastatel 2018-2021 kokku 16,4 miljonit eurot. 2018. aastal on kavas rahastada vaimse alaarenguga ja sügava liitpuudega inimeste päeva- ja nädalahoidu ning parandada dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud abi kvaliteeti ja kättesaadavust.

 Riiklike sotsiaalteenuste (abivahendid, rehabilitatsioon, erihoolekanne, laste hoolekanne) rahastamine suureneb 8,4 miljoni euro võrra, võimaldades parandada teenuste kättesaadavust. Erihoolekande teenuskohtade rahastamine suureneb 2,4 miljonit euro võrra, abivahendite eelarve 3,2 miljonit euro võrra ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 1,7 miljonit euro võrra.

 2018. aastal muutub paindlikumaks toimetulekutoetuse regulatsioon, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööleasumist; lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus.

 Asendushoolduse korraldamine antakse üle kohalikele omavalitsustele ning muudetakse senist asendushoolduse korraldamist ja rahastamist. Eesmärk on soodustada laste paigutamist perepõhisele asendushooldusele, pakkudes peredele kvaliteetset ettevalmistust ja tugiteenuseid. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks ja perepõhise asendushoolduse edendamiseks on 2018. aastal planeeritud 3,56 miljonit Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.

 2018. aastast tõuseb lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta peres 55 euroni kuus. Võrreldes praegusega on tõus viis eurot kuus ehk kokku 60 eurot aastas. Alates kolmandast lapsest on toetus igale lapsele 100 eurot kuus ning lisaks saab pere tänavu 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust.

 Kohalikele omavalitsustele antakse vahendid matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks arvestusega, et keskmiselt oleks võimalik maksta matusetoetust suuruses 250 eurot. 2018. aastaks on eelarvesse planeeritud selleks ligi 4 miljonit eurot.

 

Kultuur ja sport

  2018. aastal tõuseb kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuurivaldkonna töötaja brutotöötasu alammäär 1150 euroni ehk 22,5 protsenti.

 7,5 protsenti suurendatakse ka nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära.

 2018. aastal laieneb kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ring, mõlemad loomevaldkonnad saavad juurde kolme inimese palgaraha.

 Suurendatakse 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35,2 protsenti. 2018. aastal tõuseb treenerite senine 637-eurone alampalk 850 euroni kuus.

 Arvo Pärdi Keskuse uus hoone valmib 2018. aastal. Selle tarbeks eraldab Kultuuriministeerium tuleval aastal 3,7 miljonit eurot.

 Tallinna Linnateatri hooned korrastatakse, ehitatakse uus ja ruumikas saal. 2018. aasta riigieelarvest eraldatakse 700 000 eurot hoonekompleksi projekteerimiseks. Teater saab korda riigi ja linna koostöös.

 Kääriku Spordikeskuse arendamiseks nüüdisaegseks treeningkeskuseks on 2018. aasta eelarvesse planeeritud 3,8 miljonit eurot.

 Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimisse panustab riik 3 miljonit eurot ja samaväärselt panustab Tallinna linn. Kultuuri- ja spordirahvale olulisel objektil teostatakse töid aastani 2019.

 

AIVAR JARNE,

Kesknädal

 

[graafikuallkiri]    KOPSAKAS EELARVE: Kulude ja investeeringute maht on tuleval aastal 10,58 miljardit eurot ning tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud ja investeeringud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti ning tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.



Viimati muudetud: 04.10.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail