Logo
21. juuni 2017
25 (1056)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Tänane majanduspoliitika pole saatanast

JAAN ÕMBLUS,      14. juuni 2017

2017. aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus 4,4 %. See pole praeguse valitsuse teene, sest tänase valitsuse majanduspoliitika ei ole veel ellugi viidud, rääkimata selle mõju avaldumisest majanduskasvule. Täna kavandatava vilju näeme ehk juba 2017. aasta lõpptulemustest ja eelkõige 2018. aasta majanduskasvu näitajatest.

 

 4,4-protsendine kasv pole ka eelmise valitsuse teene, sest majandust ei kasvata valitsus, vaid eelkõige erasektor. Riigi otsustel on majanduskasvule oma mõju, kuid eelmine valitsus oli pigem majandusest „käed eemale”-stiilis juhtimise pooldaja. Seega ei ole õige väita, et uus valitsus oleks majanduse kasvama pannud, nagu oleks ka ülekohtune väita, et majandus kasvas eelmise valitsuse töö tulemusena, vaatamata tänase valitsuse „soperdustele”.

Mida me saame aga täna väita, on see, et uus valitsus ei ole välisinvestoreid ära hirmutanud. Eesti Panga andmetel tehti Eestisse esimeses kvartalis 188 miljoni euro väärtuses uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali, mis on viimase viie aasta keskmisest kaks korda enam. Samal ajal viidi ka osa varasemaid otseinvesteeringuid välja ja tasuti välislaene, millest tulenevalt meil välisinvesteeringute buumi täna ei ole. Samas on selge, et kui valitsus oleks välisinvestorid ära hirmutanud, siis me seda 188 miljonit ka täna ei näeks.

Eelarvenõukogu arvab, et praeguse valitsuse poolt majanduse stimuleerimiseks kavandatavate meetmete mõju ei avaldu selleks kõige sobivamas majandustsükli etapis. Vahe majanduse potentsiaali ja tegeliku tootmise vahel väheneb, ehk – siis majandust ei ole vaja stimuleerida. Raskeks võib näiteks kujuneda tootmise laiendamiseks vajaliku tööjõu leidmine.

Eesti Pank arvab, et riigieelarve defitsiit võib soodustada meie majanduse ülekuumenemist. Et majandus ei vaja täna eelarvelist stiimulit ja et osa firmasid võib palgasurve tõttu pankrotti minna. Eesti Pank arvab ka, et täiendavad valitsuse tellimused ajavad tööturu veel rohkem tasakaalust välja, et palgasurvest tingitud kasumite alanemise tõttu investeeritakse vähe ja et meie majandusnäitajad on tasakaalu lähedal.

Eesti Pank ja eelarvenõukogu ei eksi. Eriti kui on täpselt teada, kus asub Eesti majanduse tootmisvõimsuste piir, potentsiaalne SKP või majandustasakaal paari aasta pärast. Teoreetilis-matemaatiliselt me teame, et Eesti majanduse väiksust silmas pidades nihutab juba üksainus suurem välismaine investeering kohalikku tootmisesse potentsiaalse SKP paari aastaga uuele tasandile. Seda valemitesse ja tänastesse hinnangutesse aga sisse kirjutatud ei ole. Samuti pole tänastes hinnangutes sees, et ehk soovivad 50 000 välismaal elavat Eesti elanikku kodumaale naasta ja siin tööle hakata.

Kuniks välisinvestoritele sobime, ja statistika nii väidab, siis on uuele tootmisvõimsuste tasemele tõusmine võimalik. Uue valitsuse inimsõbralikum poliitika toob loodetavasti ka tööjõudu riiki tagasi. Praktiliselt majandusele otsa vaadates ja teooriat pisut kõrvale jättes: riigi tellimused toovad erasektorile raha sisse, ja rohkem raha tähendab pigem seda, et palkade maksmisest jääb ka vahendeid investeeringuteks, mitte vastupidi.

Tänase valitsuse kõige suuremaks majandusprobleemiks on see, et majanduspoliitikat ei osata kuigi hästi selgitada. Kui räägitaks paremini, siis mõistaks ka ühiskond toimuvat rohkem. Toetavad argumendid on ju olemas.

Meil pole garantiid, et tänane poliitika meid kuldsesse etappi juhib, kuid ei ole ka tõestatud, et tänane poliitika saatanast oleks.

 

JAAN ÕMBLUS,  ettevõtja

 

[esiletõste]   Uue valitsuse inimsõbralikum poliitika toob loodetavasti ka tööjõudu riiki tagasi. 



Viimati muudetud: 14.06.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail