Logo
13. detsember 2017
49 (1080)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

President Ilvese ja luurekoordinaator Krossi korteriafääride anatoomia

KESKNÄDAL,      14. märts 2012

Jälle on ajakirjanduses arutlusteemadeks tõusnud meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese ning endise luurekoordinaatori ja nüüd aktiivsesse poliitikasse tulnud Eerik Niiles Krossi teod. Presidendi terviseparandus maksumaksja raha eest Soomes ja endise luurekoordinaatori peaaegu et rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamine on ainult osa mõlema skandaalimaigulistest toimetamistest viimasel ajal. On aga igati asjakohane meenutada ka kummagi ettevõtmisi 1995. aastal, mil Ilves oli EV suursaadik USA-s ja Mehhikos ning Kross pidas EV luurekoordinaatori ametit.
 




1995. aasta oli mõlemale mehele isiklikus plaanis väga edukas. Nad parandasid oma elamistingimusi ja omandasid korteri Tallinna ühes enimhinnatud piirkonnas - Toompeal. Tähelepanuväärne seejuures on skeem, kuidas nad korteriomanikeks said.


Alustagem protsessi kirjeldamist algusest peale.



Odav elamispind Stenbocki maja kõrval

1995. aasta kevadel pöördus Tallinna Kesklinna Valitsuse poole AS Levicom. Palve sisuks oli tunnistada LevicomI kui tööandja eluruumideks Toompeal Stenbocki maja vahetus läheduses Kiriku põik 4 asuvad korterid. Sel ajal juhatas Levicomi tänane IRL-i (sisuliselt juba Res Publica) riigikogulasest liige Tõnis Palts.


Etteruttavalt olgu öeldud, et Levicomi töötajate korteriteks planeeriti terve maja kogupinnaga enam kui 1000 ruutmeetrit.


Edasine läheb juba huvitavamaks.


Levicomi töötajatena, kel vaja tööandja eluruume, esitati Ilves ja Kross. Tegelikult töötas Ilves sel ajal EV suursaadikuna USA-s ja Mehhikos, Kross oli EV luurekoordinaator. Teadaolevalt ei omanud kumbki neist mingitki sidet ega seost telekommunikatsioonifirmaga AS Levicom.


Palts aga esitas Ilvese ja Krossi korterisaajaks kui Levicomi töötajad. Üurileping AS Levicomi kui tööandja ja T. H. Ilvese kui selle firma töötaja vahel Kiriku põik 4 korter 9 kasutamiseks sõlmiti 26. augustil 1995. E. N. Krossiga sõlmiti üürileping Kiriku põik 4 korter 8 kasutamiseks 24. augustil 1995.


Mõni aeg hiljem kustutati mõlemad korterid tööandja eluruumide hulgast, ning tee e(ä)rastamiseks oli vaba. Mõned kuud hiljem, novembris 1995, erastas Ilves Kiriku põik 4 korter 9 üldpinnaga 81,7 ruutmeetrit erastamisväärtpaberite (!!!) eest. Tehingus esindas teda ei keegi muu kui Tõnis Palts.

Mõned kuud varem erastas Kross Kiriku põik 4 korter 8 üldpinnaga 108 ruutmeetrit - samuti erastamisväärtpaberite eest.



30 senti ruutmeetri eest!

Erastamisväärtpabereid saadi teadupärast Eestis väljatöötatud aastate eest ning üks EVP maksis sel ajal umbes 30 senti. Seega Ilvese omandusse läinud korteri maksumuseks kujunes ca 7300 krooni ja Krossi korteri maksumuseks ca 10000 krooni.


Mil moel sai Ilves erastada korteri EVP-de eest, on enam kui arusaamatu - tema tööaastad möödusid ju turvalises Läänes.


Ka kõige tagasihoidlikumate arvutuste kohaselt said need mehed Toompea korteri omanikeks 100 korda odavama hinnaga, kui oli korterite tollane turuväärtus. Juba 10 kuu möödudes Ilves otsustas Toompea-korteri maha müüa.


Tähelepanu väärib selle müügiprotsessi juures asjaolu, et tehingus esindas teda ei keegi muu kui E. N. Kross. Ostjaks oli keegi Markus Pedriks, ning tema volitatud esindajaks (oh üllatust!) Tõnis Palts. Nii pöörati väidetavalt variisiku (telesaate „Pealtnägija" kõnepruuki kasutades - „tankisti") poolt erastatud korter Tõnis Paltsi rüppe tagasi! Kusjuures "tankisti" rollis oli tänane Eesti Vabariigi president Ilves.

 

Krossi käes olnud korter vahetas järjekordselt omanikku 2011. aasta varakevadel (mitmes omanikuvahetus see oli, pole teada). Uueks omanikuks sai väidetavalt Eesti ärieliidi TOP-500 tipus oleva ettevõtja pereliige. (Nime jätame siinkohal välja ütlemata, kuna tegemist on kahe eraisiku vahelise tehinguga ja selle kohta informatsiooni avaldamist võib Andmekaitseinspektsioon ajalehe vastu ära kasutada. Toimetusel on aga ostja nimi teada. Vihjeks lisame, et tema suguvõsa on esindatud ka Riigikogu praeguses koosseisus.)



Sildam püüab presidenti pettusest puhtaks pesta

President Ilves on 2010. aasta 18. juuni Äripäevas oma pressinõuniku Toomas Sildami vahendusel teatanud:


Praegusest presidendist toona korteriomanikku ei saanud. Ilves soetas antud arendamisjärgus elamispinna tuttavale kuuluvalt äriühingult heauskse ostjana linnakodu rajamise eesmärgil. Korteri erastamisega seotud asjaolud ei olnud talle teada. Hiljem, kui selgus, et mainitud objekti arenduskulud oleksid ületanud T. H. Ilvese rahalisi võimalusi, müüs ta kõnealuse pinna soetushinnaga arendajale tagasi. Saadikule planeeritud pinnad jaotati teiste erastajate vahel ära."


Rohkem presidendi-poolseid selgitusi korteriafääri kohta teada ei ole. „Tule taevas appi!" - kui kasutada kodumaiseid klassikuid.


Loo algul kirjeldatu valguses tunduvad Sildami vahendatud selgitused rohkem kui väheveenvad. Vastuolu on juba sellessamas lühikeses vassimises: kuidas sai president müüa isegi „soetushinnaga", kui temast ei saanud korteriomanikku?? Müüa saab ju ainult omanik.


Ja soetushind paraku tähendab ikkagi ja ainult 7300 krooni, mitte 1,9 miljonit krooni, millega president korteri meedia andmetel edasi müüs.


Kolmandaks, mis heausksusest me räägime: kas Kross ja Palts, kes presidendi n-ö afääri sisse vedasid, olid petised või oli president algusest peale ise nendega mestis?


Sildam väidab, nagu oleks Ilves heausksena ostnud nimetatud korteri Levicomilt. Tegelikult Levicomi juht Palts esitas Ilvese kui justkui Levicomi töötaja tööandja eluruumi saamiseks; kui see osa tehingust sai realiseeritud, siis mõne aja pärast palus Palts korteri tööandja eluruumide hulgast hoopis välja arvata.


Ilvesega sõlmiti Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt esialgu üürileping nimetatud korteri kasutamiseks; pärast mida anti talle võimalus omandada see korter notariaalse ostu-müügi lepingu alusel erastamisväärtpaberite eest. Omaette küsimus on: mis alusel Toomas Hendrik Ilves, kel polnud päevagi tööstaaži Eestis töötamise eest, sai olla erastamisväärtpaberite omanik?



Presidendi topeltstandardid

Sildami kirjutis Äripäevas väärib aga tõepoolest tähelepanu, kuna ta valetab õige mitmes asjas.


Esiteks, Sildam väidab, et "praegusest presidendist toona korteriomanikku ei saanud". Sai küll - Kesknädala valduses on notariaalne ostu-müügi leping 23. novembrist 1995, mille kohaselt T. H. Ilves oli korteri ostja ja sai järelikult ka korteri omanikuks. (Oma lugejate jaoks avaldame selle ostu-müügi lepingu.)


Teiseks, Sildami sõnul soetas Ilves elamispinna "heauskse ostjana". Tegelikult esitati teda kui Levicomi töötajat, nii et mingist heausksusest ei olnud juttugi. Kuna Sildam edastas presidendipoolse informatsiooni, siis järelikult valetas president. See on selles asjas võib-olla kõige suurem patt, sest riigi esimene mees teadupärast ei saa endale lubada valetamist. Ka presidendil ei tohi olla topeltstandardeid.


Paraku tänases Eestis just nii asjad käivad. President Ilvesel ja kunagisel luurekoordinaatoril Krossil on tõepoolest Eestis hea elada - „sõltumatu" ajakirjanduse toel, kes ei julge nõuda kõrgetelt riigiametnikelt selgitusi osaluse kohta ilmselges korruptsioonis ning vastutust. Miks mitte kuni vara konfiskeerimiseni välja, nagu tehti seda kümnete tuhandete teiste Eesti kodanike, sundüürnike puhul?


KESKNÄDAL


P.S. 14. märtsi lehe paberkandjal ja veebis PDF-variandis on lisatud ka ostu-müügi leping Tallinna Kesklinna Valitsuse kui müüja ja Toomas Hendrik Ilvese kui ostja vahel.


[esiletõsted]

Krossi käes olnud korter vahetas järjekordselt omanikku 2011. aasta varakevadel (mitmes omanikuvahetus see oli, pole teada). Uueks omanikuks sai väidetavalt Eesti ärieliidiTOP-500 tipus oleva ettevõtja pereliige. Nime jätame siinkohal välja ütlemata.


Kuna Sildam edastas presidendipoolse informatsiooni, siis järelikult valetas president. See on selles asjas võib-olla kõige suurem patt, sest riigi esimene mees teadupärast ei saa endale lubada valetamist.


Kesknädala toimetus tänab Eesti Üürnike Liitu ja Talinna Kesklinna Valitsuse endisi ametnikke, kelle abiga siinavaldatud materjal valmis.



[Arhiivifoto tekst:]

1995. aasta kevadel pöördus Tallinna Kesklinna Valitsuse poole AS Levicom. Palve sisuks oli tunnistada Levicomi kui tööandja eluruumideks vahetus läheduses Kiriku põik 4 asuvad korterid.

Tööandja eluruume võisid erastada ettevõtte töötajad. Levicomi "töötajateks" aga vormistati suursaadik Toomas Hendrik Ilves ja luurekoordinaator Eerik Niiles Kross.

Sellest korteritehingust sai suurejooneline korruptiivne petuskeem, mille kohta püsivad vastuseta küsimused juba 17 aastat.



Vt veel samal teemal!

*„Riigi esipetturid korteritehingutes", Peeter Tedre, Kesknädal, 7. veebruar 2007

*„Kalev Kallo: Ilvese korteritehingus on vähemalt kolm vastamata küsimust", Delfi, 8. detsember

2011

*"Need, kelle järgi me joondume. Ministrite ja tippametnike pisipattude register", Luup, 24. juuli 1998

*„Poliitikud hindavad korteriskandaali", Enno Tammer, Postimees, 23. jaanuar 1997

*"Korteriomanikud selgitavad tehinguid", Pille Runnel, Alo Lõhmus, Postimees, 24. jaanuar 1997





Viimati muudetud: 14.03.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail