Sotsiaalminister peab selgitama hambaravi hüvitise vähendamist

Tuus juhtis, et tähelepanu, et Eesti on riikliku kindlustatuse osas hambaravi eest maksmisel Euroopa Liidu riikidest kõige väiksem, sest pea kõik Euroopa riigid kompenseerivad täiskasvanute hambaravi vähemal või suuremal määral.

„Hambaraviteenus on peamiselt riiklikult või kohustusliku sotsiaalkindlustuse kaudu reguleeritud," märkis Tuus. „Meie peame seda vaid oma rahakotist maksma.

Lisaks on haigekassa ka taganenud osast ravikindlustuse seadusega ettenähtud alla 19-aastaste hambaravikindlustusest, sest suur osa hambaravist ja ennetustööst tuleb lapsevanemal endal tasuda."

Eelnevaga seoses on Keskfraktsioonil järgmised küsimused:

Seoses hambaravi kompensatsiooni kaotamisega põhiosale elanikkonnast jõudis Eesti positsioonile, kus hambaravi kättesaadavus on Euroopa halvim. Miks langetati otsus nii karmi meetme kasuks?

Miks pole tänane valitsus ja haigekassa, kelle esimees Te olete, väärtustanud Eesti inimeste suutervist ja olete tekitanud olukorra, kus raviteenus jääb suurele hulgale inimestele kättesaamatuks, tuues sellega kaasa teisi raskeid ja kroonilisi haigusi või lausa eluohtlikke komplikatsioone?

Eesti omaosalus ja omavastutus tervishoius on üks Euroopa Liidu kõrgemaid, seda esmalt just hambaravi arvelt. Kas riigile, kes pürgib eurorahale on kohane, et ajal, mil naaberriikide tervishoiusüsteemid mitte üksnes ei kata oma kodanike hambaravikulusid küllalt laias mahus, vaid ka suurendavad neid aasta- aastalt, meie hoopis need suuremale osale elanikkonnast kaotame?

Eestis on praegu üle 100 000 töötu, kellele käib hambaravi eest tasumine selgelt üle jõu. Kas ja milliseid võimalusi olete otsinud nii töötutele kui ka teistele vähekindlustatud elanikkonna gruppidele hambaravi kompenseerimiseks?

Miks taganeti laste ortodontilise ravi ja ennetustööde hambaravikindlustusest? Miks pole selle eest hüvitist ette nähtud?

Haigekassa poolt tellitud uuringust ,, Patsientide hinnangud tervisele ja arstiabile 2007 ,, selgus, et pea kolmandik Eesti inimestest ei käi hambaarsti juures just seetõttu, et teenus on neile liiga kallis. Kui suureks on see protsent täna kasvanud, mil hüvitised on suurele osale elanikele kaotatud? Mida näitab uuring?

10. juunil läinud aastal saatis Eesti Hambaarstide Liit pöördumise EV peaministrile, EV Riigikogu esimehele, Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja Haigekassa Nõukogule mitte kärpida täiendavalt hambateenuse hüvitisi. Nimelt arutas Eesti Haigekassa 8. mail 2009 hambaproteesi ja hambahüvitise täieliku kaotamise plaani, mis oleks kaotanud ka eakatele ja töövõimetuspensionäridele nii 4000 kroonise proteesi- kui 300 kroonise hambahüvitise. Samuti puudutas probleem rasedate ja alla aastase lapsega emade hüvitiste kaotamist. Kas see halb idee on lõplikult maha maetud?